19.10.2010
Ürituste alla lisatud pildid lahedast mitteametlikust jäljevõistlusest Jäljehunt 2010.
07.10.2010
28.09 sai Kennelliidus vormistatud ka Nali EST IPO CH tiitel! Tunne on igatahes uhke. Siinkohal kindlasti tahaks tänada ka inimesi, ilma kelleta see teekond kindlasti ei oleks õnnestunud ehk esimeses järjekorras kasvatajaid Kirsit ja Mikat hea materjali eest ja Aivot suure koolitusabi eest!
Nali 2010. a: IPO-3 astmes 2x 1. koht, 1x 2. koht, 3x võistluse parim jälg, 1x parim kuulekus, 1x parim kaitse.
Nali 2010. a: IPO-3 astmes 2x 1. koht, 1x 2. koht, 3x võistluse parim jälg, 1x parim kuulekus, 1x parim kaitse.
05.10.2010
02-03.10 Koerteklubi Articus IPO võistlused (kohtunik Mattias Eriksson, varrukamehed Aivo Oblikas & Rene Radala):
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 266p (hea), 93/83/90 TSB A, 2. koht
Pärast mõningast kaalumist sai registreeritud ka hooaja viimasele võistlusele ehk siis kokkuvõttes läbi käidud kõik selle aasta IPO-d :). Võrreldes suviste võistlustega olid tingimused jahedama temperatuuri tõttu lihtsamad. Kuna vahetult võistluse järgselt ülestähendusi ei teinud, siis detailsemat kirjeldust seekord üles panema ei hakka. Üldiselt tegi Nali igati korraliku soorituse, mis jättis tiheda hooaja lõpuks hea tunde :).
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 266p (hea), 93/83/90 TSB A, 2. koht
Pärast mõningast kaalumist sai registreeritud ka hooaja viimasele võistlusele ehk siis kokkuvõttes läbi käidud kõik selle aasta IPO-d :). Võrreldes suviste võistlustega olid tingimused jahedama temperatuuri tõttu lihtsamad. Kuna vahetult võistluse järgselt ülestähendusi ei teinud, siis detailsemat kirjeldust seekord üles panema ei hakka. Üldiselt tegi Nali igati korraliku soorituse, mis jättis tiheda hooaja lõpuks hea tunde :).
15.09.2010
12.09 PKKK rahvuslik kõigi tõugude näitus Tallinnas (kohtunik Olga Kupriyanova-Šinko, Sloveenia):
kasutusklass: Haus Riback Adele - hinne hea
Jaa, näituseuudiseid just sellelt kodulehelt sageli ei leia. Aga seekord siiski käidud sai, esimest ja viimast korda siis :). Suur-suur aitäh Marisele, kes oli nõus Nalit näitama ja sai loomulikult ka väga kenasti hakkama. Kirjeldusel mu meelest ei olnud vigagi :p, loomulikult oli suure probleemina mainitud karva. Ma kahtlen, kas seal näitusel teist nii rõõmsat sinise lindiga koera omanikku oli :)).
kasutusklass: Haus Riback Adele - hinne hea
Jaa, näituseuudiseid just sellelt kodulehelt sageli ei leia. Aga seekord siiski käidud sai, esimest ja viimast korda siis :). Suur-suur aitäh Marisele, kes oli nõus Nalit näitama ja sai loomulikult ka väga kenasti hakkama. Kirjeldusel mu meelest ei olnud vigagi :p, loomulikult oli suure probleemina mainitud karva. Ma kahtlen, kas seal näitusel teist nii rõõmsat sinise lindiga koera omanikku oli :)).
31.08.2010
28-29.08 ESLÜ meistrivõistlused IPO-s (kohtunik Heiki Hiltunen, varrukamehed Janar Klement & Tõnu Mägi):
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 91/72/55 TSB NG (mitterahuldav), võistluste parim jälg
Pärast eelmist suurepärast tulemust olin üsna kahevahel, kas osaleda ka kaks nädalat hiljem toimuvatel ESLÜ meistrivõistlustel. Eelkõige tundus keeruline see, et sellel võistlusel oli taas mullapõld, millega harjutamiseks jäi üsna vähe aega ja pealegi ei tundunud Tallinna ümbruses esialgu üldse mulda olevat. Õnneks tegid traktorid usinalt tööd ja poolteist nädalat enne võistlust sai leitud igati hea treeningpõld, kus oli võimalik tegeleda ka IPO EMV-l probleemiks osutunud diagonaalidega :). Nali oli treeningjälgedel ka mullapõllul igati innukas ja ettevalmistus sujus kenasti. Paraku kordus sama stsenaarium nagu eelmisel aastal enne EDÜ meistrivõistlusi - vaid loetud päevad enne võistlust tabas Nalit mingi ootamatu kõhulahtisus :(. Järgnes dilemma, et kas võtta koer võistlustelt maha või mitte. Ühest küljest oli olemas eelmise aasta kurb kogemus, teisalt ei näinud kodustes oludes koera olekus midagi väga hullu (loidust vms). Kahtlemine jätkus kuni esimese võistluspäeva hommikuni. Kuna seedimine oli selleks hetkeks normaliseerunud, otsustasin siiski minna. Veidi lootust andis see, et tegemist oli kahepäevase võistlusega ja esimesel päeval teha ainult jälg (ühepäevane võistlus oleks minu poolt 100% ära jäänud).
Jälg. Mullapõld, ebaühtlane, pealmine kiht pehme, rohuga segi küntud, mõnede maastikumuutuste (värskemalt töödeldud pinnas) ja traktorijälgedega, tuul. Nagu osalejate/jäljetegijate/muidu huviliste arvamuseavaldustest selgus, oli tegemist Eesti kaasaegsete IPO võistluste kõige raskema jäljepinnasega :). Kohtunik küll nimetas seda igati normaalseks. Kohtuniku üldhinnang Nali jäljetööle - rahulik, sügava ninaga, samm-sammult ajamine. Ehk mis sa hing veel tahta oskad :). Sirgetel oli tõepoolest väga ilus ja täpne töö, kõigis nurkades veidi otsis, kuid leidis jälje ja jätkas seejärel kindlalt ja muutumatu tempoga. Üks raskemaid kohti oli maastikumuutus neljandal sirgel, kus Nali läks esialgu õigesti teistsugusele pinnasele, siis muutus kahtlevaks ja tuli tagasi, kontrollis ära muud suunad ja läks seejärel uuesti. Viimasel sirgel hakkas kontrollima mingeid autojälgi, seejärel katkestas korraks töö ning tõstis pea üles, kuid hetke pärast jätkas jälle iseseisvalt töötamist ja seda siis kuni võiduka lõpuni :). Esemete näitamine oleks võinud olla kindlam ja korrektsem, kuid käppade vahelt need kõik üles võtta sai. Kui vaadata tervise poole pealt, siis minu silmale ta natuke väsinud ja tavapärasest vähemintensiivne oli. Kokkuvõttes sai jäljel 10 IPO-3 osalejast tulemuse ainult 2 ja Nalile seejuures ka parima jäljekoera tiitel. Sellel aastal juba kolmandat korda, täiesti uskumatu ikka!! (loomulikult küll äärmiselt rõõmustav :))). Jäljetöös sai kevadel üksjagu Aivo eeskuju järgides metoodikat muudetud ja nagu näha, on see andnud häid tulemusi. Tulemus: 91p (väga hea)
Kuulekus. Pärast jälge viisin Nali kohe koju puhkama, ta sai ka 3x päevas süüa, kuid eks toit oli endiselt lahja ja väikeses koguses. Kuulekust ja kaitset tegime esimesena. Kuulekuses oli minu jaoks väga selgelt näha, et koer ei ole normaalses vormis. Kusjuures sooritus oli üsnagi energiline, aga seda kahjuks väga närvilisel ja sassis moel. Kõrvalkäigul hajevil, haukus, vingus jms. Istumise asemel taaskord lamas, aga erinevalt eelmisest korrast oli lamades rahutu. Lamamine ja juurdetulek oli enam-vähem ok, ette jäi viltu. Seismine ja juurdetulek oli ilus. Tasase maa aporti tegi küllaltki kiiresti, kuid viskas vahetult enne minuni jõudmist hantli maha, parandas küll seejärel ennast ise, võttis uuesti ära ja tõi korrektselt ette. Pärast seda viga natuke blokeerus ja ei tahtnud hantlit ära anda. Lisakäsku küll vaja ei läinud, aga märgatava viibega see toimus. Üle 1m tõkke toomisel tegin ise vea, jäädes tõkkest veidi liiga kaugele, kuid visates hantlit tavapäraselt. Tulemuseks oli see, et hantel maandus tõkkele liiga lähedale. Nali tegi ilusa minekuhüppe, jooksis üle hantli, seejärel leidis selle, kuid selleks hetkeks oli juba üsna tõkke kõrval. Tuli tõkkest paar sammu mööda, märkas, et midagi on valesti. Hüppas koha pealt tõket uuesti minekusuunas ja seejärel ka tagasi (mõlemad hüpped puutega) ja tõi hantli ära. Harjutuse lõpp oli korras. Pärast kohtuniku hindeid kuulates sain aru, et selle harjutuse MR tähendas tema jaoks ca -10p. A-tõke ja edasisaatmine olid korras ja püsilamamisega jäin ka rahule, kuna nii närvilises meeleolus tegi ta selle harjutuse lõpuni ära. Kokkuvõttes jah, väga närviline ja segane sooritus, mis ei tekitanud eelseisva kaitseosa jaoks just tugevat tunnet. Tulemus: 72p (rahuldav)
Kaitse. Enne kaitseosa tekkis veel korduvalt tahtmine katkestada, kuid samas oli teadmine, et ega tulemuses suurt vahet ei ole, on see katkestamine või läbikukkumine. Kaitsesooritusega jõudsime viimase rünnakuni ehk üsnagi deja vu eelmise poolhaiges seisundis tehtud võistlusega. Eelneva soorituse kohta võib öelda, et see oli üldplaanis üsna korralik, kuid nii haaretest kui haukumistest kumas läbi jõuetust. Kohtuniku hinnangut kuulates sai suurem osa harjutusi hindeks "hea". Pärast pikamaarünnakut jalutas kohtunik Nalile üsna selja taha ja oma närvilises olekus ta ehmatas selle peale ja vaatas kohtunikku, misjärel varrukamehe poolt tulnud kordusrünnak ja küllaltki ebatavalisel kujul kandmine/koormamine osutuski viimaseks tilgaks karikas. Lõpus oli ta küll sellepoolest tubli, et jäi pärast rünnaku lõppemist siiski valvama. Ega jah, tuju oli loomulikult nullis. Ikkagi nii vähe jäi puudu. Aga eks tuleb õppida oma vigadest ja kolmandat korda haiglase koeraga tõepoolest võistlema enam ei lähe. Tulemus: 55p TSB NG (mitterahuldav)
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 91/72/55 TSB NG (mitterahuldav), võistluste parim jälg
Pärast eelmist suurepärast tulemust olin üsna kahevahel, kas osaleda ka kaks nädalat hiljem toimuvatel ESLÜ meistrivõistlustel. Eelkõige tundus keeruline see, et sellel võistlusel oli taas mullapõld, millega harjutamiseks jäi üsna vähe aega ja pealegi ei tundunud Tallinna ümbruses esialgu üldse mulda olevat. Õnneks tegid traktorid usinalt tööd ja poolteist nädalat enne võistlust sai leitud igati hea treeningpõld, kus oli võimalik tegeleda ka IPO EMV-l probleemiks osutunud diagonaalidega :). Nali oli treeningjälgedel ka mullapõllul igati innukas ja ettevalmistus sujus kenasti. Paraku kordus sama stsenaarium nagu eelmisel aastal enne EDÜ meistrivõistlusi - vaid loetud päevad enne võistlust tabas Nalit mingi ootamatu kõhulahtisus :(. Järgnes dilemma, et kas võtta koer võistlustelt maha või mitte. Ühest küljest oli olemas eelmise aasta kurb kogemus, teisalt ei näinud kodustes oludes koera olekus midagi väga hullu (loidust vms). Kahtlemine jätkus kuni esimese võistluspäeva hommikuni. Kuna seedimine oli selleks hetkeks normaliseerunud, otsustasin siiski minna. Veidi lootust andis see, et tegemist oli kahepäevase võistlusega ja esimesel päeval teha ainult jälg (ühepäevane võistlus oleks minu poolt 100% ära jäänud).
Jälg. Mullapõld, ebaühtlane, pealmine kiht pehme, rohuga segi küntud, mõnede maastikumuutuste (värskemalt töödeldud pinnas) ja traktorijälgedega, tuul. Nagu osalejate/jäljetegijate/muidu huviliste arvamuseavaldustest selgus, oli tegemist Eesti kaasaegsete IPO võistluste kõige raskema jäljepinnasega :). Kohtunik küll nimetas seda igati normaalseks. Kohtuniku üldhinnang Nali jäljetööle - rahulik, sügava ninaga, samm-sammult ajamine. Ehk mis sa hing veel tahta oskad :). Sirgetel oli tõepoolest väga ilus ja täpne töö, kõigis nurkades veidi otsis, kuid leidis jälje ja jätkas seejärel kindlalt ja muutumatu tempoga. Üks raskemaid kohti oli maastikumuutus neljandal sirgel, kus Nali läks esialgu õigesti teistsugusele pinnasele, siis muutus kahtlevaks ja tuli tagasi, kontrollis ära muud suunad ja läks seejärel uuesti. Viimasel sirgel hakkas kontrollima mingeid autojälgi, seejärel katkestas korraks töö ning tõstis pea üles, kuid hetke pärast jätkas jälle iseseisvalt töötamist ja seda siis kuni võiduka lõpuni :). Esemete näitamine oleks võinud olla kindlam ja korrektsem, kuid käppade vahelt need kõik üles võtta sai. Kui vaadata tervise poole pealt, siis minu silmale ta natuke väsinud ja tavapärasest vähemintensiivne oli. Kokkuvõttes sai jäljel 10 IPO-3 osalejast tulemuse ainult 2 ja Nalile seejuures ka parima jäljekoera tiitel. Sellel aastal juba kolmandat korda, täiesti uskumatu ikka!! (loomulikult küll äärmiselt rõõmustav :))). Jäljetöös sai kevadel üksjagu Aivo eeskuju järgides metoodikat muudetud ja nagu näha, on see andnud häid tulemusi. Tulemus: 91p (väga hea)
Kuulekus. Pärast jälge viisin Nali kohe koju puhkama, ta sai ka 3x päevas süüa, kuid eks toit oli endiselt lahja ja väikeses koguses. Kuulekust ja kaitset tegime esimesena. Kuulekuses oli minu jaoks väga selgelt näha, et koer ei ole normaalses vormis. Kusjuures sooritus oli üsnagi energiline, aga seda kahjuks väga närvilisel ja sassis moel. Kõrvalkäigul hajevil, haukus, vingus jms. Istumise asemel taaskord lamas, aga erinevalt eelmisest korrast oli lamades rahutu. Lamamine ja juurdetulek oli enam-vähem ok, ette jäi viltu. Seismine ja juurdetulek oli ilus. Tasase maa aporti tegi küllaltki kiiresti, kuid viskas vahetult enne minuni jõudmist hantli maha, parandas küll seejärel ennast ise, võttis uuesti ära ja tõi korrektselt ette. Pärast seda viga natuke blokeerus ja ei tahtnud hantlit ära anda. Lisakäsku küll vaja ei läinud, aga märgatava viibega see toimus. Üle 1m tõkke toomisel tegin ise vea, jäädes tõkkest veidi liiga kaugele, kuid visates hantlit tavapäraselt. Tulemuseks oli see, et hantel maandus tõkkele liiga lähedale. Nali tegi ilusa minekuhüppe, jooksis üle hantli, seejärel leidis selle, kuid selleks hetkeks oli juba üsna tõkke kõrval. Tuli tõkkest paar sammu mööda, märkas, et midagi on valesti. Hüppas koha pealt tõket uuesti minekusuunas ja seejärel ka tagasi (mõlemad hüpped puutega) ja tõi hantli ära. Harjutuse lõpp oli korras. Pärast kohtuniku hindeid kuulates sain aru, et selle harjutuse MR tähendas tema jaoks ca -10p. A-tõke ja edasisaatmine olid korras ja püsilamamisega jäin ka rahule, kuna nii närvilises meeleolus tegi ta selle harjutuse lõpuni ära. Kokkuvõttes jah, väga närviline ja segane sooritus, mis ei tekitanud eelseisva kaitseosa jaoks just tugevat tunnet. Tulemus: 72p (rahuldav)
Kaitse. Enne kaitseosa tekkis veel korduvalt tahtmine katkestada, kuid samas oli teadmine, et ega tulemuses suurt vahet ei ole, on see katkestamine või läbikukkumine. Kaitsesooritusega jõudsime viimase rünnakuni ehk üsnagi deja vu eelmise poolhaiges seisundis tehtud võistlusega. Eelneva soorituse kohta võib öelda, et see oli üldplaanis üsna korralik, kuid nii haaretest kui haukumistest kumas läbi jõuetust. Kohtuniku hinnangut kuulates sai suurem osa harjutusi hindeks "hea". Pärast pikamaarünnakut jalutas kohtunik Nalile üsna selja taha ja oma närvilises olekus ta ehmatas selle peale ja vaatas kohtunikku, misjärel varrukamehe poolt tulnud kordusrünnak ja küllaltki ebatavalisel kujul kandmine/koormamine osutuski viimaseks tilgaks karikas. Lõpus oli ta küll sellepoolest tubli, et jäi pärast rünnaku lõppemist siiski valvama. Ega jah, tuju oli loomulikult nullis. Ikkagi nii vähe jäi puudu. Aga eks tuleb õppida oma vigadest ja kolmandat korda haiglase koeraga tõepoolest võistlema enam ei lähe. Tulemus: 55p TSB NG (mitterahuldav)
15.08.2010
14.08 EDÜ meistrivõistlused IPO-s (kohtunik Aivo Oblikas, varrukamehed Tõnu Mägi & Rene Radala):
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 277p (väga hea), 96/91/90 TSB A, võistluste parim jälg, 1. koht, EDÜ IPO meistrid 2010!!!
Seekord oli kahe võistluse vahel aega piisavalt - 3 nädalat. Suvise aja ja puhkuse tõttu küll sai vahepeal treenimises ka mõnepäevane paus tehtud, kuid üldiselt kulges kõik rahulikult ja plaanipäraselt. Jäljel mullalt rohule üleminek oli Nali jaoks ilmselgelt lihtsam kui teistpidi. Veidi raskeks kujunes keerukamate pinnaste leidmine, kuna rohi oli valdavalt üsna pikk ja mahlane, aga mõned head põllud siiski leidsime. Ka viimane treeningjälg võistlusele eelneval päeval sai tehtud väga lühikeseks lõigatud ja hõredal rohul.
Jälg. Kõigepealt väärib mainimist, et oma jälje alguskoha lähedale põllu äärde sõites ei märganud ma tee ääres olevat kivi ja sõitsin sellest üle, tulemuseks auk kummis. Aga mis ikka teha, võtsin susiseva kummiga autost koera ja läksin jäljele. Rohupõld, üsna madal, veidi ebaühtlane, sisaldades kuivemaid laike, kerge tuul. Nali töötas kogu jälje minu jaoks märkimisväärselt rahulikult. Ka esemete näitamisele aitas hea tempo kaasa ja need olid üsna korrektsed. Sirgete töö oli väga ilus ja nii palju kui ma mäletan, seal eksimused praktiliselt puudusid. Nurgad olid nõudlikuma pinnase tõttu veidi keerukamad ja Nali otsis mõnes, kuid kogu tegevus oli väga rahulik ja sihipärane ning pärast nurga lahendamist jätkas ta muutumatu tempoga järgmisel sirgel. Eriti avaldas mulle muljet see, et kuigi jälje käigus tekkis väikesi probleeme, ei läinud Nali nendest närviliseks (mis oli varem tema tüüpiline käitumismall), vaid lahedas olukordi sihikindlalt tasakaalukalt. Ma usun, et see muutus on tekkinud eelkõige kevadiste Aivoga koos tehtud jäljetreeningute tulemusena, kus sai kasutatud raskeid tingimusi ja lastud koeral saada rohkelt kogemusi probleemilahendanduse osas. Tulemus: 96p (võrratu)
Kuulekus. Autol kummi vahetamine pehme kruusatee tingimustes võttis aega ja tekitas üksjagu närvilisi hetki, kuid õnneks jõudsin kuulekuseplatsile siiski igati õigeks ajaks :). Aitäh siinkohal Silverile, kes suureks abiks oli! Kuulekusega jäin üsnagi rahule. Kõrvalkõnd oli taaskord üsna hajevil ja istumise asemel otsustas Nali seekord hoopis lamada. Lamamine ise oli olnud küll väga kiire ja püsimine oli ka rahulik :), aga hindeks siiski loomulikult mitterahuldav. Väga jäin rahule seisma jäämisega, milles olen viimase aja treeningutega saanud hea tasakaalu. Aportid olid ka kõik üsna ok, vaid tasase maa aporti puhul läks Nali hantli järgi veidi suure kaarega, kuna ta oli ilmselt fikseerinud selle lendamissuuna viske alguses, kuid pärast maandumist põrkas hantel üksjagu küljele ja ta otsis seda veidi valest kohast esialgu. Edasisaatmine oli väga kena, kiire ja hea lamamine. Suur rõõm oli ka püsilamamise üle, mida viimasel ajal üksjagu treenida oli saanud. Nali püsis rahulikult ja oli isegi üsna vaikne, nii et selle harjutuse eest seekord meie jaoks üsnagi harukordne "võrratu" hinne. Tulemus: 90p (väga hea)
Kaitse. Kaitsesooritus õnnestus igati kenasti. Enne sooritust sai Nalile tehtud väike soojendus "abivarrukamees" Meeli abil :)). Varjete jooksemisel olid kaared veidi suurevõitu ja haukumine oleks võinud varjes olla pealetükkivam ja parema intensiivsusega. Rünnakuosadega jäin ise rahule, veidi oli koormusele reageerimist, aga küllaltki vähe. Lahtilaskmised ja muu kuulekus toimisid kenasti. Tulemus: 91p TSB A (väga hea).
Esikoha ja EDÜ meistritiitli üle on loomulikult väga hea meel :). Lisaks sai Nali selle tulemusega täis kõik tööpoolel EST IPO CH jaoks nõutava. Nii et järgmine peatus - näitus! :p
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 277p (väga hea), 96/91/90 TSB A, võistluste parim jälg, 1. koht, EDÜ IPO meistrid 2010!!!
Seekord oli kahe võistluse vahel aega piisavalt - 3 nädalat. Suvise aja ja puhkuse tõttu küll sai vahepeal treenimises ka mõnepäevane paus tehtud, kuid üldiselt kulges kõik rahulikult ja plaanipäraselt. Jäljel mullalt rohule üleminek oli Nali jaoks ilmselgelt lihtsam kui teistpidi. Veidi raskeks kujunes keerukamate pinnaste leidmine, kuna rohi oli valdavalt üsna pikk ja mahlane, aga mõned head põllud siiski leidsime. Ka viimane treeningjälg võistlusele eelneval päeval sai tehtud väga lühikeseks lõigatud ja hõredal rohul.
Jälg. Kõigepealt väärib mainimist, et oma jälje alguskoha lähedale põllu äärde sõites ei märganud ma tee ääres olevat kivi ja sõitsin sellest üle, tulemuseks auk kummis. Aga mis ikka teha, võtsin susiseva kummiga autost koera ja läksin jäljele. Rohupõld, üsna madal, veidi ebaühtlane, sisaldades kuivemaid laike, kerge tuul. Nali töötas kogu jälje minu jaoks märkimisväärselt rahulikult. Ka esemete näitamisele aitas hea tempo kaasa ja need olid üsna korrektsed. Sirgete töö oli väga ilus ja nii palju kui ma mäletan, seal eksimused praktiliselt puudusid. Nurgad olid nõudlikuma pinnase tõttu veidi keerukamad ja Nali otsis mõnes, kuid kogu tegevus oli väga rahulik ja sihipärane ning pärast nurga lahendamist jätkas ta muutumatu tempoga järgmisel sirgel. Eriti avaldas mulle muljet see, et kuigi jälje käigus tekkis väikesi probleeme, ei läinud Nali nendest närviliseks (mis oli varem tema tüüpiline käitumismall), vaid lahedas olukordi sihikindlalt tasakaalukalt. Ma usun, et see muutus on tekkinud eelkõige kevadiste Aivoga koos tehtud jäljetreeningute tulemusena, kus sai kasutatud raskeid tingimusi ja lastud koeral saada rohkelt kogemusi probleemilahendanduse osas. Tulemus: 96p (võrratu)
Kuulekus. Autol kummi vahetamine pehme kruusatee tingimustes võttis aega ja tekitas üksjagu närvilisi hetki, kuid õnneks jõudsin kuulekuseplatsile siiski igati õigeks ajaks :). Aitäh siinkohal Silverile, kes suureks abiks oli! Kuulekusega jäin üsnagi rahule. Kõrvalkõnd oli taaskord üsna hajevil ja istumise asemel otsustas Nali seekord hoopis lamada. Lamamine ise oli olnud küll väga kiire ja püsimine oli ka rahulik :), aga hindeks siiski loomulikult mitterahuldav. Väga jäin rahule seisma jäämisega, milles olen viimase aja treeningutega saanud hea tasakaalu. Aportid olid ka kõik üsna ok, vaid tasase maa aporti puhul läks Nali hantli järgi veidi suure kaarega, kuna ta oli ilmselt fikseerinud selle lendamissuuna viske alguses, kuid pärast maandumist põrkas hantel üksjagu küljele ja ta otsis seda veidi valest kohast esialgu. Edasisaatmine oli väga kena, kiire ja hea lamamine. Suur rõõm oli ka püsilamamise üle, mida viimasel ajal üksjagu treenida oli saanud. Nali püsis rahulikult ja oli isegi üsna vaikne, nii et selle harjutuse eest seekord meie jaoks üsnagi harukordne "võrratu" hinne. Tulemus: 90p (väga hea)
Kaitse. Kaitsesooritus õnnestus igati kenasti. Enne sooritust sai Nalile tehtud väike soojendus "abivarrukamees" Meeli abil :)). Varjete jooksemisel olid kaared veidi suurevõitu ja haukumine oleks võinud varjes olla pealetükkivam ja parema intensiivsusega. Rünnakuosadega jäin ise rahule, veidi oli koormusele reageerimist, aga küllaltki vähe. Lahtilaskmised ja muu kuulekus toimisid kenasti. Tulemus: 91p TSB A (väga hea).
Esikoha ja EDÜ meistritiitli üle on loomulikult väga hea meel :). Lisaks sai Nali selle tulemusega täis kõik tööpoolel EST IPO CH jaoks nõutava. Nii et järgmine peatus - näitus! :p
29.07.2010
24.07 Eesti meistrivõistlused IPO-s (kohtunik Alfons van den Bosch, varrukamehed Jevgeni Kaverin & Janar Klement):
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 5/82/89 TSB A (mitterahuldav), võistluste parime kaitse!
2 nädalat vahet eelmise võistlusega ja seekord mõnevõrra teistsugune tulemus :). Kokkuvõttes võib öelda, et aega jäi ettevalmistuseks natuke väheks. Kõigepealt veetsin 3 päeva maakodus, mis tähendas Nali jaoks küll trennivaba aega, kuid sealse elukorralduse tõttu paraku mitte eriti puhkust. Järgmised 8 päeva möödusid trenni tähe all ja 2 viimast enne võistlust jäid puhkamiseks. Trenniperioodi võtsin küll enda arvates küllaltki mõistusega, aga siiski oli koormus koerale liig. Eelkõige kannatas jälg. Enne EKSLi võistlust sai treenitud ainult rohul ja nädala ajaga koera mullaga kohandamine tundus üsnagi keerukas ettevõtmine. Alustasin lihtsatest ja motiveerivatest jälgedest, mis õnnestusid esialgu kenasti, kuid raskusastet tõstes (koos energiakuluga teiste osaalade tarbeks) nägi koer viimastel jälgedel küllaltki väsinud välja. Ja nagu karta oligi, võistlustel andis see osa tagasilöögi. Kusjuures vaadates Nalit võistluste kuulekuse- ja kaitseosas, siis sinna jätkus tal energiat igati piisavalt, ehk siis muus osas puhkas ta välja, kuid viimaste jäljekogemuste mõju see paraku ei kaotanud.
Jälg. Mullapõld, randaalitud, kohati pehme, kohati tükilisem, veidi tuult. Osa jäljest, sh esimene sirge läksid "vagude" suhtes diagonaalis. Veidi segas see, et olin oma jäljegrupis esimene ja kõigepealt oli kiire loosimisega, siis järgnes kohe kiire jäljele minekuga, kusjuures jälg paiknes sellises kohas, et pidin auto teise kohta sõitma. Ehk kokkuvõttes veidi harjumatu rabistamine muidu rahulikus jäljeõhkkonnas :). Jälje alguse võttis Nali piisava täpsuse ja kindlusega, kuid diagonaal oli talle raske ja jälge mööda liikudes see enesekindlus vähenes ja kuskil 15 m algusest hakkas ta tegelikult täiesti jälje peal olles kahtlema, kas asi on ikka õige. Järgnesid jäljelt ära minekud vasakule ja paremale ja edasi mööda jälge minu juurde tagasi tulek ja keerutamine ümber minu. Kuna ta oli nii edasi kui tagasi kõndinud täpselt mööda jälge, siis selle tagajärjel lebas jäljenöör küllaltki pikalt kahes kihis jälje peal, mis omakorda ei mõjunud niigi ebakindlaks muutunud koerale hästi. Nii ta siis lõpuks loobuski ja ka lisakäskudest ei olnud kasu. Sümpaatne oli, et peale katkestamist lubas kohtunik jälge trennina edasi ajada. Lasin Nalil teha esimese sirge koos esemega, esimese nurga ja teise sirge kuni esemeni. Tulemus: 5p (mitterahuldav)
Kuulekus. Uskumatu, aga terve võistluspäeva oli võrreldes viimase kuu aja kuumusega ikka väga mõnusalt koerasõbralik jahe ja päikeseta ilm. Vihma ka ei sadanud. Paremat tõesti ei oleks osanud tahta :). Loosi tahtel oli meil taas esimeseks harjutuseks püsilamamine ja seejärel muud harjutused. Püsimisega jäin ise väga rahule. Nali küll vingus, kuid püsis kogu aja nihelemata ühel kohal. Ülejäänud harjutustest kõrvalkäik oli kahjuks jälle hajevil meeleoluga, liikumiselt istumine aeglane. Lamamiselt juurde tulles oli kiirus selline, et ma kohe vaatasin, ooo, nii kiire, huvitav, kas ta ikka pidurdab ka. Ei pidurdanud :). Jooksis nii kõvasti mulle otsa, et peaaegu oleksin kukkunud. Sellist viga pole ikka juba väga pikalt ette tulnud. Seisma jäämine oli ok, samuti väga kiire juurdetulek, aga seekord ka pidurdas viisakalt. Selle soorituse eest me vist isegi teenisime aplausi, kui ma ei eksi :). Aportid ja tõkked olid samuti kõik lahedad, ainsaks kommentaariks kohtuniku poolt, et hantli hoidmine oleks võinud veel tugevam olla (hinded väga hea). Ja siis tuli lõpus üsnagi üllatuslik edasisaatmine. Nali läks üsna otse ja hea tempoga, aga lamamiskäsu peale pööras ringi ja hakkas sama nobedalt tagasi tulema. Pärast lühiajalist suu lahti olukorra tunnistamist andsin lisakäsu (tõlkes: röögatasin) ja saime ka selle harjutusega ühele poole. Tulemus: 82p (hea)
Kaitse. Kaitsesooritusega jäin ise taaskord väga rahule. Hinne väga hea jäi kohtuniku sõnul selle taha, et paaris kohas oli kontrolliga probleeme. Eks natuke kahju muidugi, aga samas teeb nalja ka :). Tegemist oli siiski võistluste parima kaitsesooritusega igati väärikas konkurentsis! :)) Varjes haukudes olevat Nali varrukameest 3 korda puudutanud/seganud. Selle kohta pealtvaatajatelt täpset kirjeldust saada ei õnnestunud, ehk näeb kunagi video pealt. Järgnevad kolm harjutust (põgenemine, rünnak, selja tagant konvoeerimine) said hindeks võrratu :). Selja tagant konvoeerimise rünnakul reageeris Nali kõigepealt häälega varrukamehe jaoks märku andnud kohtunikule ja alles siis rünnakule ehk jäi natuke kõhklevaks. Pikamaarünnak oli ok, kuid harjutuste lõpus suutsin mingipärast varrukamehelt omandatud nuudi maha visata, mille peale Nali otsustas, et võiks uuesti valvama hakata ja hüppas vastu varrukameest. Sinna see väga hea siis kadus :), aga oli lahe näha, kuidas koer üritust nautis. Tulemus: 89p TSB A (hea)
Tänan korraldajaid tõeliselt meeldiva võistluse eest. Platsikõrvase abi eest aitäh Aivole ja Tiinale.
Kõik tulemused on näha siin.
Pilte Helenilt ja Keylt.
Ja lõpetuseks tahaks öelda midagi natuke neile inimestele, kes mõtisklevad igihaljal teemal, mis on koeraspordis olulisem - kas koer ise või see, kuidas ta treenitud on. Ilmselgelt ei saa minu väikest nunnut emast dobermanni tegelikult võrrelda isaste (tööliini) sakslastega, kuid ka sellise koeraga on hea koolituse ja õnne korral võimalik ära tuua tiitel "Eesti IPO meistrivõistluste parim kaitse" :).
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 5/82/89 TSB A (mitterahuldav), võistluste parime kaitse!
2 nädalat vahet eelmise võistlusega ja seekord mõnevõrra teistsugune tulemus :). Kokkuvõttes võib öelda, et aega jäi ettevalmistuseks natuke väheks. Kõigepealt veetsin 3 päeva maakodus, mis tähendas Nali jaoks küll trennivaba aega, kuid sealse elukorralduse tõttu paraku mitte eriti puhkust. Järgmised 8 päeva möödusid trenni tähe all ja 2 viimast enne võistlust jäid puhkamiseks. Trenniperioodi võtsin küll enda arvates küllaltki mõistusega, aga siiski oli koormus koerale liig. Eelkõige kannatas jälg. Enne EKSLi võistlust sai treenitud ainult rohul ja nädala ajaga koera mullaga kohandamine tundus üsnagi keerukas ettevõtmine. Alustasin lihtsatest ja motiveerivatest jälgedest, mis õnnestusid esialgu kenasti, kuid raskusastet tõstes (koos energiakuluga teiste osaalade tarbeks) nägi koer viimastel jälgedel küllaltki väsinud välja. Ja nagu karta oligi, võistlustel andis see osa tagasilöögi. Kusjuures vaadates Nalit võistluste kuulekuse- ja kaitseosas, siis sinna jätkus tal energiat igati piisavalt, ehk siis muus osas puhkas ta välja, kuid viimaste jäljekogemuste mõju see paraku ei kaotanud.
Jälg. Mullapõld, randaalitud, kohati pehme, kohati tükilisem, veidi tuult. Osa jäljest, sh esimene sirge läksid "vagude" suhtes diagonaalis. Veidi segas see, et olin oma jäljegrupis esimene ja kõigepealt oli kiire loosimisega, siis järgnes kohe kiire jäljele minekuga, kusjuures jälg paiknes sellises kohas, et pidin auto teise kohta sõitma. Ehk kokkuvõttes veidi harjumatu rabistamine muidu rahulikus jäljeõhkkonnas :). Jälje alguse võttis Nali piisava täpsuse ja kindlusega, kuid diagonaal oli talle raske ja jälge mööda liikudes see enesekindlus vähenes ja kuskil 15 m algusest hakkas ta tegelikult täiesti jälje peal olles kahtlema, kas asi on ikka õige. Järgnesid jäljelt ära minekud vasakule ja paremale ja edasi mööda jälge minu juurde tagasi tulek ja keerutamine ümber minu. Kuna ta oli nii edasi kui tagasi kõndinud täpselt mööda jälge, siis selle tagajärjel lebas jäljenöör küllaltki pikalt kahes kihis jälje peal, mis omakorda ei mõjunud niigi ebakindlaks muutunud koerale hästi. Nii ta siis lõpuks loobuski ja ka lisakäskudest ei olnud kasu. Sümpaatne oli, et peale katkestamist lubas kohtunik jälge trennina edasi ajada. Lasin Nalil teha esimese sirge koos esemega, esimese nurga ja teise sirge kuni esemeni. Tulemus: 5p (mitterahuldav)
Kuulekus. Uskumatu, aga terve võistluspäeva oli võrreldes viimase kuu aja kuumusega ikka väga mõnusalt koerasõbralik jahe ja päikeseta ilm. Vihma ka ei sadanud. Paremat tõesti ei oleks osanud tahta :). Loosi tahtel oli meil taas esimeseks harjutuseks püsilamamine ja seejärel muud harjutused. Püsimisega jäin ise väga rahule. Nali küll vingus, kuid püsis kogu aja nihelemata ühel kohal. Ülejäänud harjutustest kõrvalkäik oli kahjuks jälle hajevil meeleoluga, liikumiselt istumine aeglane. Lamamiselt juurde tulles oli kiirus selline, et ma kohe vaatasin, ooo, nii kiire, huvitav, kas ta ikka pidurdab ka. Ei pidurdanud :). Jooksis nii kõvasti mulle otsa, et peaaegu oleksin kukkunud. Sellist viga pole ikka juba väga pikalt ette tulnud. Seisma jäämine oli ok, samuti väga kiire juurdetulek, aga seekord ka pidurdas viisakalt. Selle soorituse eest me vist isegi teenisime aplausi, kui ma ei eksi :). Aportid ja tõkked olid samuti kõik lahedad, ainsaks kommentaariks kohtuniku poolt, et hantli hoidmine oleks võinud veel tugevam olla (hinded väga hea). Ja siis tuli lõpus üsnagi üllatuslik edasisaatmine. Nali läks üsna otse ja hea tempoga, aga lamamiskäsu peale pööras ringi ja hakkas sama nobedalt tagasi tulema. Pärast lühiajalist suu lahti olukorra tunnistamist andsin lisakäsu (tõlkes: röögatasin) ja saime ka selle harjutusega ühele poole. Tulemus: 82p (hea)
Kaitse. Kaitsesooritusega jäin ise taaskord väga rahule. Hinne väga hea jäi kohtuniku sõnul selle taha, et paaris kohas oli kontrolliga probleeme. Eks natuke kahju muidugi, aga samas teeb nalja ka :). Tegemist oli siiski võistluste parima kaitsesooritusega igati väärikas konkurentsis! :)) Varjes haukudes olevat Nali varrukameest 3 korda puudutanud/seganud. Selle kohta pealtvaatajatelt täpset kirjeldust saada ei õnnestunud, ehk näeb kunagi video pealt. Järgnevad kolm harjutust (põgenemine, rünnak, selja tagant konvoeerimine) said hindeks võrratu :). Selja tagant konvoeerimise rünnakul reageeris Nali kõigepealt häälega varrukamehe jaoks märku andnud kohtunikule ja alles siis rünnakule ehk jäi natuke kõhklevaks. Pikamaarünnak oli ok, kuid harjutuste lõpus suutsin mingipärast varrukamehelt omandatud nuudi maha visata, mille peale Nali otsustas, et võiks uuesti valvama hakata ja hüppas vastu varrukameest. Sinna see väga hea siis kadus :), aga oli lahe näha, kuidas koer üritust nautis. Tulemus: 89p TSB A (hea)
Tänan korraldajaid tõeliselt meeldiva võistluse eest. Platsikõrvase abi eest aitäh Aivole ja Tiinale.
Kõik tulemused on näha siin.
Pilte Helenilt ja Keylt.
Ja lõpetuseks tahaks öelda midagi natuke neile inimestele, kes mõtisklevad igihaljal teemal, mis on koeraspordis olulisem - kas koer ise või see, kuidas ta treenitud on. Ilmselgelt ei saa minu väikest nunnut emast dobermanni tegelikult võrrelda isaste (tööliini) sakslastega, kuid ka sellise koeraga on hea koolituse ja õnne korral võimalik ära tuua tiitel "Eesti IPO meistrivõistluste parim kaitse" :).
18.07.2010
10-11.07 EKSL meistrivõistlused IPO-s (kohtunik Vilve Roosioks, varrukamehed Rene Radala & Janar Klement):
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 276p (väga hea), 96/90/90 TSB A, 1. koht, EKSL IPO meistrid 2010!!!
Väga õnnelik selle tulemuse üle, tõesti raske oleks viriseda :)). Nali tegi ilusa soorituse, andes endast kõik ja kohati isegi rohkem. Tingimused võistlemiseks olid head (kui vast eestlase jaoks harjumatu kuumus välja arvata), kuid sellest hoolimata õnnestus seekord 8-st IPO-3 astmes alustajast tulemus saada vaid kahel.
Jälg. Rohupõld, üsnagi madal, pehme, kohati autojälgi, vähene tuul. Nali ajas kogu jälje madala ninaga ja praktiliselt muutumatu tempoga, neljandal sirgel lasi veidi autojälgedest segada ja kontrollis mõlemas suunas jälge. Kõik nurgad sooritas väga täpselt ja kindlalt, isegi ei kontrollinud! Esemetest esimese näitas ok, teise üsnagi ebakindlalt ja viltu ja kolmanda viltu. Jäljetöö oli tõesti super ja olen sellega nii rahul, ka hääletus õnnestus seekord hästi :) Tulemus: 96p (võrratu)
Kuulekus. Ise jäin kuulekusega väga rahule. Hoolimata kuumast ilmast ja püsilamamisest enne teisi harjutusi jätkus Nalil lõpuni energiat. Püsilamamine oli küll taaskord kõige kehvem harjutus, kuna Nali tõusis üsna alguses püsti, liikus mõned sammud, seisis sel kohal umbes pool sooritust ja otsustas siis uuesti lamada. Kõrvalkäik oli minu arvates viimaste aegade üks parimaid, istu ja lama veidi aeglased, seisal see-eest ennetas natuke käsku :P. Aportid olid kiired (kõik hinnetega võrratu), edasisaatmise kiirus oleks võinud parem olla, kuid eemaldus otse ja lamas käsu peale kohe. Tulemus: 90p (väga hea)
Kaitse. Varjete jooksmine ok, varjes haukumisel oleks võinud olla märksa kindlam, lasi ilmselt segada varje taga olevatest inimestest. Korralikud haarded ja valvamised. Osa lahtilaskmisi olid käsku ennetades, samuti reageeris mõnevõrra varrukameeste koormusele. Kontrolliosad olid kõik korras. Tulemus: 90p TSB A (väga hea)
Statistikahuvilisena ;) lisan juurde, et minu andmete kohaselt on Nali näol tegemist alles 5. koeraga Eestis, kes on saanud IPO-3 hinde "väga hea". Teised 4 on olnud isased sakslased :).
Ja mõned tänusõnad ka:
Kõigepealt suurim tänu Aivole, kes on mulle ja Nalile teinud ja korraldanud rohkem häid treeninguid, andnud head nõu ja olnud toeks, kui ma üldse kokku lugeda jõuaksin. Isegi need trennid, mis esialgu ei ole tundunud parimad, on tagantjärgi osutunud väärtuslikeks :).
Tänan Killut talviste kuulekusetrennide ja mõistust erksana hoidvate mõttevahetuste eest.
Samuti tänan Monikat platsi kõrval fännklubi esinaiseks olemast :) ja samuti kõiki teisi toredaid inimesi trennigrupist ja väljaspoolt, kes on kaasa elanud!
IPO-3: Haus Riback Adele & Mari Ojarand 276p (väga hea), 96/90/90 TSB A, 1. koht, EKSL IPO meistrid 2010!!!
Väga õnnelik selle tulemuse üle, tõesti raske oleks viriseda :)). Nali tegi ilusa soorituse, andes endast kõik ja kohati isegi rohkem. Tingimused võistlemiseks olid head (kui vast eestlase jaoks harjumatu kuumus välja arvata), kuid sellest hoolimata õnnestus seekord 8-st IPO-3 astmes alustajast tulemus saada vaid kahel.
Jälg. Rohupõld, üsnagi madal, pehme, kohati autojälgi, vähene tuul. Nali ajas kogu jälje madala ninaga ja praktiliselt muutumatu tempoga, neljandal sirgel lasi veidi autojälgedest segada ja kontrollis mõlemas suunas jälge. Kõik nurgad sooritas väga täpselt ja kindlalt, isegi ei kontrollinud! Esemetest esimese näitas ok, teise üsnagi ebakindlalt ja viltu ja kolmanda viltu. Jäljetöö oli tõesti super ja olen sellega nii rahul, ka hääletus õnnestus seekord hästi :) Tulemus: 96p (võrratu)
Kuulekus. Ise jäin kuulekusega väga rahule. Hoolimata kuumast ilmast ja püsilamamisest enne teisi harjutusi jätkus Nalil lõpuni energiat. Püsilamamine oli küll taaskord kõige kehvem harjutus, kuna Nali tõusis üsna alguses püsti, liikus mõned sammud, seisis sel kohal umbes pool sooritust ja otsustas siis uuesti lamada. Kõrvalkäik oli minu arvates viimaste aegade üks parimaid, istu ja lama veidi aeglased, seisal see-eest ennetas natuke käsku :P. Aportid olid kiired (kõik hinnetega võrratu), edasisaatmise kiirus oleks võinud parem olla, kuid eemaldus otse ja lamas käsu peale kohe. Tulemus: 90p (väga hea)
Kaitse. Varjete jooksmine ok, varjes haukumisel oleks võinud olla märksa kindlam, lasi ilmselt segada varje taga olevatest inimestest. Korralikud haarded ja valvamised. Osa lahtilaskmisi olid käsku ennetades, samuti reageeris mõnevõrra varrukameeste koormusele. Kontrolliosad olid kõik korras. Tulemus: 90p TSB A (väga hea)
Statistikahuvilisena ;) lisan juurde, et minu andmete kohaselt on Nali näol tegemist alles 5. koeraga Eestis, kes on saanud IPO-3 hinde "väga hea". Teised 4 on olnud isased sakslased :).
Ja mõned tänusõnad ka:
Kõigepealt suurim tänu Aivole, kes on mulle ja Nalile teinud ja korraldanud rohkem häid treeninguid, andnud head nõu ja olnud toeks, kui ma üldse kokku lugeda jõuaksin. Isegi need trennid, mis esialgu ei ole tundunud parimad, on tagantjärgi osutunud väärtuslikeks :).
Tänan Killut talviste kuulekusetrennide ja mõistust erksana hoidvate mõttevahetuste eest.
Samuti tänan Monikat platsi kõrval fännklubi esinaiseks olemast :) ja samuti kõiki teisi toredaid inimesi trennigrupist ja väljaspoolt, kes on kaasa elanud!
17.07.2010
Üritused: lisatud pildid kuulekuskoolituse Eesti meistrivõistlustelt, 2 galeriid. Alapealkirjaks võiks seekord olla "jooksvad koerad" :)
13.06.2010
Kodulehel väike ümbertegemine käsil, kõik ei pruugi hetkel toimida :). Muutusi on küll rohkem struktuuris kui väljanägemises, põhimõttel rohkem selliseid lahedaid asju nagu css, php ja mysql ja vähem tabeleid, mis omakorda võiks tähendada, et kodulehe uuendamine muutub lihtsamaks ja teen seda edaspidi sagedamini ;).
20.05.2010
15.05 Eesti Dobermanniühingu meistrivõistlused kuulekuskoolituses (kohtunik Urve Lageda):
KK-3 Haus Riback Adele & Mari Ojarand 88p (hea) 4-5. koht
Kõik tulemused leiab siit.
Üldiselt jäin sooritusega rahule, ühtegi suurt tehnilist viga ei olnud. Kõrvalkäik oli veidi parem kui mõnel eelneval sooritusel. Punkte läks kõige enam maha kõrvalkäigu (hajevil olek, kohati liikumise segamine), kohale saatmise (väga rahutu lamamine kohal nii harjutuse alguses kui lõpus) ja püsilamamise (väga rahutu) eest. Ega midagi, võtame teadmiseks ja treenime edasi!
KK-3 Haus Riback Adele & Mari Ojarand 88p (hea) 4-5. koht
Kõik tulemused leiab siit.
Üldiselt jäin sooritusega rahule, ühtegi suurt tehnilist viga ei olnud. Kõrvalkäik oli veidi parem kui mõnel eelneval sooritusel. Punkte läks kõige enam maha kõrvalkäigu (hajevil olek, kohati liikumise segamine), kohale saatmise (väga rahutu lamamine kohal nii harjutuse alguses kui lõpus) ja püsilamamise (väga rahutu) eest. Ega midagi, võtame teadmiseks ja treenime edasi!
03.05.2010
Minu möödunud sügise-talve pimedate õhtute programmeerimistegevuse tulemus - katsetulemuste andmebaas koos otsinguga - asub siin.
07.03.2010
Üritused: lisatud pildid 2009. a FCI MM-ilt.
01.03.2010
24. veebruaril autasustas Eesti Dobermanniühing eelmise aasta parimaid. Meie tulemuseks EDÜ aasta parim töökoer 2009: 2. koht (406.95p).
12.02.2010
Üritused: lisatud (kergelt juba ajaloohõngulised ;) pildid 2009. a IDC MM-ilt.
06.02.2010
Täiendatud koolitustel osalemise nimekirja 2009. aasta koolitustega.